Et see raamat on sündinud õpetaja Shèng-yeni ja tema õpilaste vahelistest vestlustest, siis on siia mingil määral panustanud igaüks, kes on osalenud nende õpetuste andmisel. Ei Shèng-yeni õpetused ega ka käesolev raamat ei oleks teoks saanud ilma cháni keskuse asutanud ja seda haldavate inimeste väsimatu tööta. Kuid loengute ilmumine raamatuna on vaevanõudev protsess, mis väärib eraldi esiletõstmist. Kui ma asjaolude sunnil olin valmis selle projekti kõrvale heitma, õhutasid õpetaja Shèng-yén ja auväärne Guo-gu mind kõigele vaatamata jätkama. Oluliselt on mind aidanud Ernest Heau, kes kõik tööversioonid kriitiliselt üle vaatas; ning ilma Chris Marano hoolika redigeerimistöö ja soovitusteta ei oleks “Härja jälgi mööda” kaugeltki nii viimistletud, kui ta on. Kõigile neile tahaksime õpetaja Shèng-yén ja mina siirast tänu avaldada.
Muidugi tuleb eriliselt tänada neid, kes Shèng-yéni loenguid tõlkisid, nende seast on muidugi kõige suuremat koormat kandnud Wang Ming-yee. Kui Shèng-yén 1976. aastal esmakordselt Virgumistemplis õpetama hakkas, oli Ming-yee algusest peale asja juures ning pidi vaeva nägema budistliku sõnavara eripära edasiandmisega. Kuni päris viimase ajani on ta olnud ta tõlgiks peaaegu kõikidel iganädalastel loengutel, intervjuudel ja cháni harjutuslaagrites. Isegi kui kõrvale jätta tema laitmatu ingliskeelne tõlge, oli Ming-yee omaette vaatamisväärsus. Nimelt võis Shèng-yén kümme minutit peatumata rääkida ning Ming-yee kandis seepeale silmagi pilgutamata kogu teksti tõlke mälu järgi veatult ette nagu Ananda. Olgu see raamat pühendatud tema väsimatule isetule pühendumusele.