Nõnda olen ma kuulnud. Ükskord jäi Bhagavat peatuma Šrāvastīs Džeta metsas Anāthapindada aias. Temaga oli kaasas suur mungakogudus, kuhu kuulus tuhat kakssada viiskümmend munka, ning väga palju suuremeelseid bodhisattvaid. Ning siis pani Bhagavat varajasel koiduajal mungarüü selga, võttis kausi ja läks suurde linna Šrāvastīsse kerjama.

Pärast seda, kui Bhagavat oli suures linnas Šrāvastīs kerjanud, lõpetas ta kerjamise ja pöördus tagasi kerjakausiga, milles oli kerjatud toit. Seejärel pani ta kausi ja ülerüü kõrvale, pesi jalad puhtaks ning istus sirgelt ja ristijalu tema jaoks valmis pandud istmele ning suunas tähelepanu ettepoole.

Ning siis tuli Bhagavati juurde väga palju munki. Nad kummardusid nii sügavale, et nende pea ulatus Bhagavati jalgadeni, tegid kolm korda päripäeva tiiru ümber Bhagavati ja istusid ühele poole maha.

Veidi pärast seda, kui nad olid kogunenud, ilmus auväärne Subhūti ja istus.

Ning siis tõusis auväärne Subhūti istmelt, heitis ülerõiva serva üle ühe õla, laskus maha paremale põlvele, kummardus kokkusurutud peopesadega Bhagavati poole ja lausus: «Hämmastav, Bhagavat, ülimalt hämmastav, Hüvesläinu, on see, kui palju Nõndaläinu Väärikas Täiuslik Virgunu suuremeelseid bodhisattvaid abistab. Hämmastav, Bhagavat, on see, kui palju Nõndaläinu Väärikas Täiuslik Virgunu suuremeelseid bodhisattvaid toetab.

Kuid kuidas, Bhagavat, peaks bodhisattvateel asuv õilis poeg või õilis tütar käituma, kuidas tuleks tal ennast arendada ja kuidas oma meelt suunata?»

Kui see öeldud oli, lausus Bhagavat auväärsele Subhūtile: «Hästi, hästi, Subhūti, sa räägid õigesti, Subhūti! Nõndaläinu on suuremeelseid bodhisattvaid tõesti palju abistanud, Nõndaläinu on suuremeelseid bodhisattvaid tõesti palju toetanud. Sellepärast, Subhūti, kuula hästi ja pea hoolikalt meeles, ma hakkan sulle vestma, kuidas bodhisattvateel asuja peaks käituma, kuidas tuleks tal ennast arendada ja kuidas oma meelt suunata.»

«Kuulan, Bhagavat,» ütles auväärne Subhūti Bhagavatile vastuseks.

Bhagavat lausus: «Subhūti, bodhisattvateel asuja meelestagu end nõnda: kui palju, Subhūti, ka ei oleks olenditevallas olendeid, keda nimetatakse olendiks, kas munast sündinuid või üsast sündinuid või niiskusest sündinuid või imepäraseid, kas kuju omavaid või kujutuid, kas mõisteid kasutavaid või mõisteid mitte kasutavaid või neid, kes mõisteid ei kasuta ja ei jäta ka kasutamata, – nii-palju kui kujuteldavat olenditevalda saab kujutleda, need kõik pean ma täielikult viima jäägitusse nirvaanavalda. Kui nõnda on mõõtmatul hulgal olendeid täielikku nirvaanasse viidud, ei ole ühtegi olendit täielikku nirvaanasse viidud. Miks?

Kui, Subhūti, bodhisattvas toimib mõiste ‘olend’, siis ei saa rääkida, et ta on bodhisattva. Miks?

Ei saa rääkida, et ta on bodhisattva, kui temas toimib mõiste ’ise’ või mõiste ‘olend’ või mõiste ‘hing’ või toimib mõiste ’isiksus’.»

Ja veel, Subhūti, esemetele tuginev bodhisattva ei tohiks annetada, ükskõik millele tuginev ei tohiks annetada, kujule tuginev ei tohiks annetada, helile, lõhnale, maitsele, kombitavale, seadmustele tuginev ei tohiks annetada. Sest suuremeelne bodhisattva peaks annetama vaid siis, kui ta ei tugine isegi märgi mõistele. Miks?

Kes, Subhūti, teeb annetusi ja ei tugine, selle pälvimuste hulka, Subhūti, ei ole kerge mõõta. Mida arvad, Subhūti, kas on kerge mõõta, kui kaugele ruum idasuunas ulatub?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat.»

Bhagavat ütles: «Samuti, kas on kerge mõõta, kui kaugele ruum ulatub lõuna-, lääne- ja põhjasuunas, üla- ja alasuunas ning vahepealsetes suundades?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat.»

Bhagavat ütles: «Nõnda ka, Subhūti, kui bodhisattva annetab nii, et ta ei tugine mitte millelegi, siis ei ole tema pälvimuste hulka kerge mõõta. Nõnda, Subhūti, peaks bodhisattvateel asuja annetama, kui ta ei tugine isegi märgi mõistele.

Mida arvad, Subhūti, kas Nõndaläinut saab määratleda kui tunnusmärkide summat?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat, Nõndaläinut ei saa määratleda kui tunnusmärkide summat. Miks?

See, Bhagavat, mille kohta Nõndaläinu on rääkinud ‘tunnusmärkide summa’, see ei ole ju tunnusmärkide summa.»

Kui see öeldud oli, lausus Bhagavat auväärsele Subhūtile: «Kuivõrd, Subhūti, on olemas tunnusmärkide summa, niivõrd on olemas ka väärarusaam, kuivõrd tunnusmärkide summat ei ole olemas, niivõrd ei ole olemas ka väärarusaama.

Sest Nõndaläinut tuleb määratleda nii tunnusmärkide kui ka tunnusmärkide puudumise seisukohalt.»

Kui see öeldud oli, lausus auväärne Subhūti Bhagavatile: «Kas, Bhagavat, tulevasel ajal, viimsel ajal, viimsel ajastul, viimsel viiel sajandil, hüva Seadmuse hääbumise ajal on olendeid, kelles toimivad tõepärased mõisted, kui kuulutatakse värsse niisugustest suutratest?»

Bhagavat ütles: «Ära sina, Subhūti, nõnda räägi! Tulevasel ajal, viimsel ajal, viimsel ajastul, viimsel viiel sajandil, hüva Seadmuse hääbumise ajal on olendeid, kelles toimivad tõepärased mõisted, kui kuulutatakse värsse niisugustest suutratest.

Veel enam, Subhūti, tulevasel ajal, viimsel ajal, viimsel ajastul, viimsel viiel sajandil, hüva Seadmuse hääbumise ajal on ka vooruslikke, kõlbelisi ja mõistvaid suuremeelseid bodhisattvaid, kelles toimivad tõepärased mõisted, kui kuulutatakse värsse niisugustest suutratest.

Kuid need suuremeelsed bodhisattvad, Subhūti, ei ole osutanud austusavaldusi üksnes ühele Virgunule ja nad ei ole istutanud oma hüvejuure üksnes ühe Virgunu juures, vaid nad on osutanud austusavaldusi mitmele sajale tuhandele Virgunule ja nad on istutanud oma hüvejuure mitme saja tuhande Virgunu juures. Kui kuulutatakse värsse niisugustest suutratest, siis saavad nad üksmeeleselguse.

Nõndaläinu teab neid, Subhūti, Virgunu teadmisega, Nõndaläinu näeb neid, Subhūti, Virgunu silmaga. Tänu Nõndaläinule on nad virgunud. Kõik nad, Subhūti, saavad mõõtmatul ja loendamatul hulgal pälvimusi. Miks?

Sest, Subhūti, nendes suuremeelsetes bodhisattvates ei toimi mõiste ’ise’, ei toimi mõiste ‘olend’, mõiste ‘hing’, mõiste ’isiksus’. Ja nendes suuremeelsetes bodhisattvates ei toimi ka mõiste ‘Seadmus’, samuti mõiste ‘seadmusetus’. Samuti, Subhūti, ei toimi nendes ei mõiste ega ka mõiste puudumine. Miks?

Subhūti, kui nendes suuremeelsetes bodhisattvates toimiks mõiste ‘Seadmus’, siis krahmaksid nad ’ise’ järele, ‘olendi’ järele, ‘hinge’ järele, ’isiksuse’ järele. Kui nendes toimiks mõiste ‘seadmusetus’, siis krahmaksid nad ’ise’ järele, ‘olendi’ järele, ‘hinge’ järele, ’isiksuse’ järele. Miks?

Sest suuremeelne bodhisattva ei peaks krahmama ei ‘Seadmuse’ ega ka ‘seadmusetuse’ järele.»

Selle järel lausus Nõndaläinu varjatud tähendusega ütluse: «Seadmuseõpetus sarnaneb parvele – selle teadjad hüljaku isegi Seadmused, seda enam seadmusetused.»

Ning edasi lausus Bhagavat auväärsele Subhūtile: «Mida arvad, Subhūti, kas on olemas Seadmus, mille Nõndaläinu on tõepoolest tunnistanud Ülimaks Täiuslikuks Virgumiseks või kas Nõndaläinu on õpetanud mingit Seadmust?»

Kui see öeldud oli, lausus auväärne Subhūti Bhagavatile: «Bhagavat, nagu ma Bhagavati öeldu mõttest aru saan, ei ole mingit Seadmust, mille Nõndaläinu on tõepoolest tunnistanud Ülimaks Täiuslikuks Virgumiseks ega ole ka Seadmust, mida Nõndaläinu on õpetanud. Miks?

See Seadmus, mida Nõndaläinu on tõepoolest tunnistanud või õpetanud, on hõlmamatu, on väljendamatu. See ei ole ei Seadmus ega ka seadmusetus. Miks?

Sest õilsad isiksused ei ole osadest kokku pandud.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kui keegi õilis poeg või õilis tütar täidaks kolm tuhat miljonit maailmavalda üleni seitsme aardega ja annetaks selle Nõndaläinutele Väärikatele Täiuslikkudele Virgunutele, kas siis see õilis poeg või õilis tütar saaks tänu sellele suurel hulgal pälvimusi?»

Subhūti ütles: «Suurel, Bhagavat, suurel hulgal pälvimusi, Hüvesläinu, saaks see õilis poeg või õilis tütar selle tõttu. Miks?

See, Bhagavat, mille kohta Nõndaläinu on rääkinud ‘pälvimuste hulk’, sellest on Nõndaläinu rääkinud kui millestki, mis ei ole hulk. Sellepärast Nõndaläinu räägibki ‘pälvimuste hulk’, ‘pälvimuste hulk’.»

Bhagavat ütles: «Kui keegi õilis poeg või õilis tütar täidaks kolm tuhat miljonit maailmavalda üleni seitsme aardega ja annetaks selle Nõndaläinutele Väärikatele Täiuslikkudele Virgunutele ning kui keegi võtab sellest Seadmuseõpetusest ainult neljavärsilise salmi ning õpetab ja selgitab seda üksikasjalikult teistele, siis tänu sellele saab ta veel suuremal, otse mõõtmatul, otse loendamatul hulgal pälvimusi. Miks?

Sest, Subhūti, sellest on tekkinud Nõndaläinute Väärikate Täiuslikkude Virgunute Ülim Täiuslik Virgumine, sellest on tekkinud Virgunud Bhagavatid. Miks?

‘Virgunu Seadmused’, ‘Virgunu Seadmused’, Subhūti, Nõndaläinu on nendest rääkinud kui Seadmustest, mida Virgunul ei ole. Sellepärast öeldaksegi ‘Virgunu Seadmused’.

Mida arvad, Subhūti, kas voolusesse astunu mõtleb nii: ma olen saanud voolusesse astumise vilja?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat, voolusesse astunu ei mõtle nii: ma olen saanud voolusesse astumise vilja. Miks?

Sest ta ei ole saanud mingit seadmust. Sellepärast öeldaksegi ‘voolusesse astunu’. Ta ei ole astunud ei kujusse, ei helisse, ei lõhnasse, ei maitsesse ega kombitavasse. Ta ei ole astunud seadmustesse. Sellepärast öeldaksegi ‘voolusesse astunu’.

Kui, Bhagavat, voolusesse astunu mõtleks nii: ma olen saanud voolusesse astumise vilja, siis krahmaks ta ’ise’ järele, siis krahmaks ta ‘olendi’ järele, siis krahmaks ta ‘hinge’ järele, siis krahmaks ta ’isiksuse’ järele.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kas ükskordnaasja mõtleb nii: mina olen saanud ükskordnaasja vilja?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat, ükskordnaasja ei mõtle nii: mina olen saanud ükskordnaasja vilja. Miks?

Sest ta ei ole saanud mingit seadmust, mis oleks ‘ükskordnaasmine’. Sellepärast öeldaksegi ‘ükskordnaasja’.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kas mittenaasja mõtleb nii: mina olen saanud mittenaasja vilja?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat, mittenaasja ei mõtle nii: mina olen saanud mittenaasja vilja. Miks?

Sest, Bhagavat, ta ei ole saanud mingit seadmust, mis oleks ‘mittenaasmine’. Sellepärast öeldaksegi ‘mittenaasja’.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kas väärikas mõtleb nii: mina olen saanud väärikuse?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat, väärikas ei mõtle nii: mina olen saanud väärikuse. Miks?

Sest ei ole mingit seadmust, mis oleks ‘väärikas’. Sellepärast öeldaksegi ‘väärikas’.

Kui, Bhagavat, väärikas mõtleks nii: mina olen saanud väärikuse, siis krahmaks ta ’ise’ järele, siis krahmaks ta ‘olendi’ järele, siis krahmaks ta ‘hinge’ järele, siis krahmaks ta ’isiksuse’ järele.

Miks? Bhagavat, mind on Nõndaläinu Väärikas Täiuslik Virgunu nimetanud rahusviibijatest kõrgeimaks. Mina olen, Bhagavat, kired hüljanud väärikas. Kuid mina ei mõtle nii: mina olen kired hüljanud väärikas.

Kui ma mõtleksin nii: mina olen saanud väärikuse, siis Nõndaläinu ei oleks minu kohta väitnud: «Õilis poeg Subhūti, rahusviibijatest kõrgeim, ei viibi kusagil.» Seepärast öeldaksegi ‘rahusviibija’, ‘rahusviibija’.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kas on mingi Seadmus, mille Nõndaläinu sai Nõndaläinult Väärikalt Täiuslikult Virgunult Dīpankaralt?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat, ei ole mingit Seadmust, mille Nõndaläinu sai Nõndaläinult Väärikalt Täiuslikult Virgunult Dīpankaralt.»

Bhagavat ütles: «Subhūti, kui keegi bodhisattva räägiks nõnda: «Ma panen oma välja korda,» siis ei räägiks ta tõtt. Miks?

‘Välja kordapanemine’, ‘välja kordapanemine’ – Nõndaläinu on sellest rääkinud kui millestki, mis ei ole kordapanemine. Sellepärast öeldaksegi ‘välja kordapanemine’.

Sellepärast, Subhūti, meelestagu suuremeelne bodhisattva tuginemata, meelestagu nii, et ei tugine mitte millelegi! Ärgu ta meelestatus tuginegu kujule, ärgu ta meelestatus tuginegu helile, lõhnale, maitsele, kombitavale ja seadmustele!

See on, Subhūti, just kui oleks inimene, kelle ihu on nii suur, et tema enese olemasolu sarnaneks mägedekuninga Sumeruga. Mida arvad, Subhūti, kas tema enese olemasolu oleks suur?»

Subhūti ütles: «Suur, Bhagavat, suur, Hüvesläinu, oleks tema enese olemasolu. Miks?

‘Enese olemasolu’, ‘enese olemasolu’ – Nõndaläinu on sellest rääkinud kui olemasolu puudumisest. Sellepärast öeldaksegi ‘enese olemasolu’. Sest, Bhagavat, see ei ole ei olemasolu ega olemasolu puudumine. Sellepärast öeldaksegi ‘enese olemasolu’.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kui oleks nii palju Gangese jõgesid, nagu suures Gangese jões on liivaterasid, siis kas nendes oleks palju liivaterasid?»

Subhūti ütles: «Sel juhul oleks juba palju Gangese jõgesid, veel rohkem oleks aga liivaterasid.»

Bhagavat ütles: «Kuulutan sulle, Subhūti, annan sulle teada, et kui keegi naine või mees täidab seitsme aardega sama palju maailmavaldasid, kui nendes Gangese jõgedes on liivaterasid, ja annetab need Nõndaläinutele Väärikatele Täiuslikkudele Virgunutele. Mida arvad, Subhūti, kas see naine või mees saab tänu sellele suurel hulgal pälvimusi?»

Subhūti ütles: «Suurel, Bhagavat, suurel hulgal, Hüvesläinu, saab see naine või mees tänu sellele pälvimusi, otse mõõtmatul, otse loendamatul hulgal.»

Bhagavat ütles: «Ja veel, Subhūti, kui naine või mees täidab nii palju maailmavaldasid seitsme aardega ja annetab need Nõndaläinutele Väärikatele Täiuslikkudele Virgunutele, ja kui õilis poeg või õilis tütar võtab sellest Seadmuseõpetusest ainult neljavärsilise salmi ning õpetab ja selgitab seda teistele, siis tänu sellele saab ta veel suuremal, veel mõõtmatumal, veel loendamatumal hulgal pälvimusi.

Ja veel, Subhūti, kui selles paikkonnas võetakse sellest Seadmuseõpetusest ainult neljavärsiline salm ning kuulutatakse või selgitatakse seda, siis see paikkond saab pühamuks jumalate, inimeste ja hiidude maailmas, mis siis veel rääkida nendest, kes selle Seadmuseõpetuse tervikuna võtavad, seda kuulutavad ja uurivad ning teistele üksikasjalikult selgitavad.

Nende osaks, Subhūti, saab ülim hämmastus.

Selles paikkonnas, Subhūti, peatub Õpetaja või on see ühe või teise kaaluka teadja asupaik.»

Kui see öeldud oli, lausus auväärne Subhūti Bhagavatile: «Mis on selle Seadmuseõpetuse nimi ja kuidas ma peaksin selle vastu võtma?»

Kui see öeldud oli, lausus Bhagavat auväärsele Subhūtile: «Selle Seadmuseõpetuse nimi, Subhūti, on Ületav Mõistmine ja nii võtagi see vastu. Miks?

See, millest Nõndaläinu on rääkinud ‘Ületav Mõistmine’, sellest on ta rääkinud kui millestki, mis ei ole ületavus. Sellepärast öeldaksegi ‘Ületav Mõistmine’.

Mida arvad, Subhūti, kas on olemas mingi Seadmus, mida Nõndaläinu on kuulutanud?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat, ei ole olemas mingit Seadmust, mida Nõndaläinu on kuulutanud.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kas kolmes tuhandes miljonis maailmavallas on palju tolmukübemeid?»

Subhūti ütles: «Palju, Bhagavat, palju, Hüvesläinu, on seal tolmukübemeid. Miks?

See, Bhagavat, mille kohta Nõndaläinu on rääkinud ‘tolmukübe’, sellest on ta rääkinud kui millestki, mis ei ole tolmukübe. Sellepärast öeldaksegi ‘tolmukübe’.

See, mille kohta Nõndaläinu on rääkinud ‘maailmavald’, sellest on ta rääkinud kui millestki, mis ei ole vald. Sellepärast öeldaksegi ‘maailmavald’.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kas Nõndaläinut Väärikat Täiuslikku Virgunut saab määratleda kui suurmehe kolmekümmet kaht tunnusmärki?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat, Nõndaläinut Väärikat Täiuslikku Virgunut ei saa määratleda kui suurmehe kolmekümmet kaht tunnusmärki. Miks?

Sest need, mille kohta Nõndaläinu on rääkinud ‘suurmehe kolmkümmend kaks tunnusmärki’, nendest on ta rääkinud kui millestki, mis ei ole tunnusmärgid. Sellepärast öeldaksegi ‘suurmehe kolmkümmend kaks tunnusmärki’.»

Bhagavat ütles: «Ja veel, Subhūti, kui naine või mees loobub iga päev enese olemasoludest, mille arv on võrdne liivateradega Gangese jões, ja nõnda loobudes loobub enese olemasoludest aegkondade vältel, mille arv on võrdne liivateradega Gangese jões, ja kui keegi võtab sellest Seadmuseõpetusest ainult neljavärsilise salmi ning näitab ja selgitab seda teistele, siis too teine saab tänu sellele palju rohkem, otse mõõtmatuid, otse loendamatuid pälvimusi.»

Ja siis kukkusid auväärsel Subhūtil Seadmuse väe läbi silmist pisarad. Ta kuivatas pisarad ja ütles Bhagavatile: «Hämmastav, Bhagavat, ülimalt hämmastav, Hüvesläinu, kuidas Nõndaläinu on kuulutanud seda Seadmuseõpetust Tippteele asunud olendite hüveks, Kõrgteele asunud olendite hüveks. Tänu sellele on minus tekkinud Teadmine. Ei ole ma, Bhagavat, niisugust Seadmuseõpetust kunagi varem kuulnud.

Need bodhisattvad, kes siin selle suutra kuulutamist kuulavad, saavad ülima hämmastuse osaliseks, Bhagavat, ja nendes hakkavad toimima tõepärased mõisted. Miks?

Sest see, Bhagavat, mis on tõepärane mõiste, ei ole ju tõepärane mõiste. Sellepärast Nõndaläinu räägibki ‘tõepärane mõiste’, ‘tõepärane mõiste’.

Ei ole mul raske, Bhagavat, selle Seadmuseõpetuse kuulutamise juures seda omaks võtta ja seda austada.

Need olendid aga, Bhagavat, kes tulevasel ajal, viimsel ajal, viimsel ajastul, viimsel viiel sajandil, hüva Seadmuse hääbumise ajal selle Seadmuseõpetuse omaks võtavad, seda hoiavad, kuulutavad, uurivad ja teistele üksikasjalikult selgitavad, need, Bhagavat, saavad ülima hämmastuse osaliseks.

Ning muidugi, Bhagavat, ei toimi nendes mõiste ’ise’ ega toimi ka mõiste ‘olend’, mõiste ‘hing’ ja mõiste ’isiksus’. Nendes ei toimi üldse mingi mõiste ega ka mõiste puudumine. Miks?

See, Bhagavat, mis on mõiste ’ise’, ei ole ju mõiste. Need, mis on mõisted ‘olend’, ‘hing’ ja ’isiksus’, ei ole ju mõisted. Miks?

Sest Virgunud Bhagavatid on loobunud kõikidest mõistetest.»

Kui see öeldud oli, ütles Bhagavat auväärsele Subhūtile: «See on nii, Subhūti, see on nii. Ülima hämmastuse osaliseks saavad need olendid, Subhūti, kes siin suutra kuulutamise juures ei kohku ära, ei karda ja ei värise hirmust. Miks?

Sest see Ülim Ületavus, mida Nõndaläinu kuulutab, ei ole ju ületavus. Ja see Ülim Ületavus, mida Nõndaläinu kuulutab, seda kuulutavad Virgunud Bhagavatid, keda on mõõtmatul hulgal. Sellepärast öeldaksegi ‘Ülim Ületavus’.

Ja veel, Subhūti, mis on Nõndaläinu Ületav Kannatlikkus, see ei ole ju ületavus. Miks?

Kui Kalinga raadža lõikas liha minu jäsemetelt ja ihuliikmetelt, Subhūti, siis sellel ajal ei olnud minul mõistet ’ise’, mõistet ‘olend’, mõistet ‘hing’, mõistet ’isiksus’, ei olnud mingit mõistet ega ka mõiste puudumist. Miks?

Sest kui mul oleks sellel ajal olnud mõiste ’ise’, siis oleks samal ajal olnud ka mõiste ‘vaen’. Kui oleks olnud mõiste ‘olend’, mõiste ‘hing’, mõiste ’isiksus’, siis oleks samal ajal olnud ka mõiste ‘vaen’. Miks?

Ma tean selgelt, Subhūti, möödunud aegu, viimast viitsadat sündi, ja seda, mil ma olin prohvet Kannatlikkusekuulutaja. Ka siis ei olnud mul mõistet ’ise’, ei olnud mõistet ‘olend’, mõistet ‘elu’, mõistet ’isiksus’.

Sellepärast, Subhūti, kui suuremeelne bodhisattva on hüljanud kõik mõisted, meelestagu ta ennast Ülimale Täiuslikule Virgumisele! Ärgu ta meelestatus tuginegu kujule! Ärgu ta meelestatus tuginegu helile, lõhnale, maitsele, kombitavale ja seadmustele! Ärgu ta meelestatus tuginegu Seadmusele, ärgu ta meelestatus tuginegu seadmusetusele! Ta meelestatus ei tohiks tugineda mitte millelegi! Miks?

Mis on tuginev, see ei ole ju tuginev. Sellepärast Nõndaläinu räägibki: bodhisattva, kes ei tugine, võib annetada! See aga, kes tugineb kujule, helile, lõhnale, maitsele, kombitavale ja seadmustele, ärgu annetagu!

Kuid veel enam, Subhūti, loobugu bodhisattva niisugusest annetamisest üldse kõikide olendite huvides! Miks?

See, Subhūti, mis on mõiste ‘olend’, ei ole ju mõiste. Nõnda kõik olendid, kellest Nõndaläinu on rääkinud, ei ole ju olendid. Miks?

Subhūti, Nõndaläinu räägib tõelisest, räägib tõepäraselt, räägib nõnda ja mitte teisiti. Nõndaläinu ei räägi vääralt.

Ning veel, Subhūti, selles Seadmuses, mida Nõndaläinu on täielikult mõistnud ja kuulutanud ning mille üle ta on mõtisklenud, ei ole ei tõde ega väärust.

Nagu pimedusse astunud inimene ei näe mitte midagi, Subhūti, nõnda tuleb vaadelda esemete sekka sattunud bodhisattvat, kes on esemete sekka sattunud ja loobub annetamisest.

Ja nii nagu, Subhūti, nägija inimene näeb koidikul päikese tõustes erinevaid kujusid, nõnda tuleb vaadelda bodhisattvat, kes ei ole esemete sekka sattunud. Ta ei ole esemete sekka sattunud ja loobub annetamisest.

Ning veel, Subhūti, õilsad pojad ja õilsad tütred, kes selle Seadmuseõpetuse omaks võtavad ning seda hoiavad, kuulutavad, uurivad ja teistele üksikasjalikult selgitavad, neid, Subhūti, teab Nõndaläinu Virgunu teadmisega, neid näeb Nõndaläinu Virgunu silmaga. Tänu Nõndaläinule on nad virgunud. Subhūti, kõik need olendid saavad mõõtmatul ja loendamatul hulgal pälvimusi.

Ja veel, Subhūti, kui naine või mees loobub hommikul enese olemasoludest, mida on nii palju kui Gangese jões liivaterasid, ja loobub keskpäeval enese olemasoludest, mida on nii palju kui Gangese jões liivaterasid, ja loobub õhtul enese olemasoludest, mida on nii palju kui Gangese jões liivaterasid, ja loobub niimoodi sadade tuhandete miljonite miljardite aegkondade jooksul, aga kui keegi seda Seadmuseõpetust kuuleb ja ei heida seda eemale, siis too teine saab tänu sellele rohkem, otse mõõtmatuid, otse loendamatuid pälvimusi.

Mida siis veel rääkida tollest, kes selle kirja paneb ja omaks võtab, seda hoiab, kuulutab, uurib ja teistele üksikasjalikult selgitab.

Ning veel, Subhūti, see Seadmuseõpetus on üle mõtlemise ja üle võrdlemise. Seda Seadmuseõpetust, Subhūti, on Nõndaläinu kuulutanud Tippteele asunud olendite hüveks, Kõrgteele asunud olendite hüveks. Kes selle omaks võtavad, seda hoiavad, kuulutavad, uurivad ja teistele üksikasjalikult selgitavad, neid, Subhūti, teab Nõndaläinu Virgunu teadmisega, neid, Subhūti, näeb Nõndaläinu Virgunu silmaga. Tänu Nõndaläinule on nad virgunud.

Kõikidele nendele olenditele, Subhūti, saab osaks mõõtmatu hulk pälvimusi, nendele saab osaks mõeldamatu, võrreldamatu, määratlematu ja piiramatu hulk pälvimusi.

Kõik need olendid, Subhūti, kannavad üht ja sama osa virgumisest. Miks?

Sest ei ole võimalik, et seda Seadmuseõpetust saavad kuulda need, kellel on vähe otsustavust, ning need, kelle vaatepunkti kohaselt on ’ise’, ‘olend’, ‘hing’ ja ’isiksus’ olemas. Ning ka need, kes ei ole andnud bodhisattva tõotust, ei saa seda Seadmuseõpetust kuulda või omaks võtta või hoida või kuulutada või uurida. Sellist olukorda ei saa olla.

Ja veel, Subhūti, seda paikkonda, kus seda suutrat kuulutatakse, hakkavad austama jumalad, inimesed ja hiiud, seda paikkonda hakatakse ülistama, hakatakse kummardama. See paikkond saab pühamuks.

Kuid veel, Subhūti, need õilsad pojad või õilsad tütred, kes niisuguseid suutraid omaks võtavad, hoiavad, kuulutavad, uurivad, üleni meeles peavad ja teistele üksikasjalikult selgitavad, saavad tunda alandatust, suurt alandatust. Miks?

Subhūti, need olendid on varasemates sündides teinud ebapuhtaid tegusid, mis kisuvad neid allapoole. Seda Seadmust nähes ja nende alandatuse mõjul hääbuvad nende varajasemad ebapuhtad teod ja nad saavad Virgunu Virgumise osaliseks.

Miks? Ma tean selgelt, Subhūti, et möödunud aegadel, palju enne Nõndaläinut Väärikat Täiuslikku Virgunut Dīpankarat oli loendamatute, üliloendamatute aegkondade vältel kaheksakümmend neli tuhat miljonit miljardit Virgunut, kelle eest ma hoolitsesin ning ei pööranud hoolitsedes nendest ära. Nõnda, Subhūti, hoolitsesin ma nende Virgunute ja Bhagavattide eest ja ei pööranud hoolitsedes nendest ära. Kes aga viimsel ajal, viimsel ajastul, viimsel viiel sajandil, hüva Seadmuse hääbumise ajal niisuguseid suutraid omaks võtavad, hoiavad, kuulutavad, uurivad ja teistele üksikasjalikult selgitavad, nende pälvimuste hulgaga võrreldes ei moodusta minu endised pälvimuste hulgad mitte sajandikkugi, mitte tuhandikkugi, mitte sajatuhandikkugi, mitte kümne miljondikkugi, mitte saja miljondikkugi, mitte saja tuhande miljondikkugi osa. See on üle numbrite, osade, arvutamiste, rehkendamiste, sarnasuste, võrdlemiste.

Ja veel, Subhūti, kui ma räägiksin nende õilsate poegade või õilsate tütarde pälvimuste hulgast, räägiksin sellest, kui suurel hulgal need õilsad pojad või õilsad tütred sellel ajal pälvimusi saavad, siis läheksid olendid hulluks ja nende meel segaseks. Kuna Nõndaläinu on öelnud, et see Seadmuseõpetus on üle mõtlemise, siis saab öelda, et ka selle vili on üle mõtlemise.»

Seejärel ütles auväärne Subhūti Bhagavatile: «Kuidas, Bhagavat, peaks bodhisattvateel asuja käituma, kuidas tuleks tal ennast arendada ja kuidas oma meelt suunata?»

Bhagavat ütles: «Subhūti, bodhisattvateel asuja meelestagu ennast nõnda: ma pean kõik olendid viima jäägitusse täielikku nirvaanavalda ja kui ma olen niiviisi viinud olendid täielikku nirvaanasse, ei ole ühtegi olendit täielikku nirvaanasse viidud. Miks?

Subhūti, kui bodhisattvas toimib mõiste ‘olend’, siis ei saa rääkida, et ta on bodhisattva. Miks?

Sest, Subhūti, ei ole mingit seadmust, mis oleks ‘bodhisattvateel asuja’.

Mida arvad, Subhūti, kas on olemas mingi Seadmus, tänu millele Nõndaläinu virgus Nõndaläinu Dīpankara juures Ülimasse Täiuslikku Virgumisse?»

Kui see öeldud oli, lausus auväärne Subhūti Bhagavatile: «Kui ma, Bhagavat, Bhagavati öeldu mõttest aru saan, siis ei ole mingit Seadmust, tänu millele Nõndaläinu virgus Nõndaläinu Dīpankara juures Ülimasse Täiuslikku Virgumisse.»

Kui see öeldud oli, lausus Bhagavat auväärsele Subhūtile: «See on nii, Subhūti, see on nii. Ei ole mingit Seadmust, tänu millele Nõndaläinu virgus Nõndaläinu Dīpankara juures Ülimasse Täiuslikku Virgumisse.

Kui, Subhūti, niisugune Seadmus oleks olemas olnud, siis ei oleks Nõndaläinu Dīpankara mulle ette kuulutanud: «Noormees, sina saad tulevikus Nõndaläinuks Väärikaks Täiuslikuks Virgunuks, kelle nimeks on Šākjamuni.»

Kuna, Subhūti, Nõndaläinul Väärikal Täiuslikul Virgunul ei olnud mingit Seadmust, tänu millele ta oleks virgunud Ülimasse Täiuslikku Virgumisse, siis kuulutas Nõndaläinu Dīpankara mulle ette: «Noormees, sina saad tulevikus Nõndaläinuks Väärikaks Täiuslikuks Virgunuks, kelle nimeks on Šākjamuni.»

Miks? ‘Nõndaläinu’, Subhūti, on ‘tõelise nõndasuse’ sünonüüm.

Kui, Subhūti, keegi räägib nii: «Nõndaläinu Väärikas Täiuslik Virgunu on virgunud Ülimasse Täiuslikku Virgumisse,» siis räägib ta vääralt. Ta näeb mind valesti, Subhūti, püüdes leida seda, mida seal ei ole. Miks?

Ei ole, Subhūti, mingit Seadmust, tänu millele Nõndaläinu on virgunud Ülimasse Täiuslikku Virgumisse. Ja see, Subhūti, et Nõndaläinu on Seadmust täielikult mõistnud ja kuulutanud, selles ei ole ei tõde ega väärust.

Sellepärast Nõndaläinu ütlebki: kõik Seadmused on Virgunu Seadmused. Miks?

‘Kõik Seadmused’ – Nõndaläinu on nendest rääkinud kui seadmusetustest, Subhūti. Sellepärast öeldaksegi: kõik Seadmused on Virgunu Seadmused.

See on, Subhūti, just kui oleks inimene, kelle ihu on suur.»

Auväärne Subhūti ütles: «Bhagavat, kui Nõndaläinu on rääkinud inimesest, kelle ihu on suur, siis, Bhagavat, on Nõndaläinu sellest rääkinud kui millestki, mis ei ole ihu. Sellepärast öeldaksegi ‘suur ihu’.»

Bhagavat ütles: «See on nii, Subhūti. Kui bodhisattva räägib: «Ma viin olendid täielikku nirvaanasse,» siis ei saa tema kohta öelda ‘bodhisattva’. Miks?

Kas on, Subhūti, mingisugune seadmus olemas, mille nimeks on ‘bodhisattva’?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat, ei ole mingisugust seadmust, mille nimeks on ‘bodhisattva’.»

Bhagavat ütles: «’Olendid’, ‘olendid’ – Nõndaläinu on nendest rääkinud kui sellestki, kes ei ole olendid. Sellepärast öeldaksegi ‘olendid’.

Sellepärast Nõndaläinu ütlebki: üheski seadmuses ei ole ’iset’, üheski seadmuses ei ole ‘olendit’, ‘hinge’ ega ’isiksust’.

Kui, Subhūti, bodhisattva räägiks: «Ma panen oma välja korda,» siis ei saa rääkida, et ta on bodhisattva. Miks? ‘Välja kordapanemine’, ‘välja kordapanemine’ – Nõndaläinu on sellest rääkinud kui millestki, mis ei ole kordapanemine. Sellepärast öeldaksegi ‘välja kordapanemine’.

Kuid, Subhūti, bodhisattva, kes on veendunud, et seadmustel ei ole ’iset’, seadmustel ei ole ’iset’, tema kohta on Nõndaläinu Väärikas Täiuslik Virgunu öelnud ‘suuremeelne bodhisattva’.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kas Nõndaläinul on ihusilm?»

Subhūti ütles: «See on nii, Bhagavat, Nõndaläinul on ihusilm.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kas Nõndaläinul on jumalik silm?»

Subhūti ütles: «See on nii, Bhagavat, Nõndaläinul on jumalik silm.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kas Nõndaläinul on mõistmisesilm?»

Subhūti ütles: «See on nii, Bhagavat, Nõndaläinul on mõistmisesilm.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kas Nõndaläinul on seadmusesilm?»

Subhūti ütles: «See on nii, Bhagavat, Nõndaläinul on seadmusesilm.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kas Nõndaläinul on virgunusilm?»

Subhūti ütles: «See on nii, Bhagavat, Nõndaläinul on virgunusilm.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kui palju suures jões Gangeses ka ei oleks liivaterasid, kas Nõndaläinu on nendest rääkinud?»

Subhūti ütles: «See on nii, Bhagavat, see on nii, Hüvesläinu, Nõndaläinu on rääkinud liivateradest.»

Bhagavat ütles: «Subhūti, oleta, et Gangese jõgesid on nii palju, kui suures jões Gangeses on liivaterasid, ja et maailmavaldasid on nii palju, kui palju nendes Gangese jõgedes on liivaterasid. Mida arvad, kas neid maailmavaldasid on palju?»

Subhūti ütles: «See on nii, Bhagavat, see on nii, Hüvesläinu, neid maailmavaldasid on palju.»

Bhagavat ütles: «Kui palju, Subhūti, nendes maailmavaldades ka ei oleks olendeid, ma tunnen nende erisuguseid mõttesuundi. Miks?

‘Mõttesuund’, ‘mõttesuund’ – Nõndaläinu on sellest rääkinud kui millestki, mis ei ole suund. Sellepärast öeldaksegi ‘mõttesuund’. Miks?

Mineviku mõtet ei saa püüda, tuleviku mõtet ei saa püüda, oleviku mõtet ei saa püüda.

Mida arvad, Subhūti, kui keegi õilis poeg või õilis tütar täidaks kolm tuhat miljonit maailmavalda seitsme aardega ja annetaks selle Nõndaläinutele Väärikatele Täiuslikkudele Virgunutele, kas see õilis poeg või õilis tütar saaks tänu sellele suurel hulgal pälvimusi?»

Subhūti ütles: «Suurel hulgal, Bhagavat, suurel hulgal, Hüvesläinu.»

Bhagavat ütles: «See on nii, Subhūti, see on nii. Õilis poeg või õilis tütar saaks tänu sellele suurel hulgal pälvimusi, otse mõõtmatul, otse loendamatul hulgal pälvimusi. Miks?

‘Pälvimuste hulk’, ‘pälvimuste hulk’ – Nõndaläinu on sellest rääkinud kui millestki, mis ei ole hulk. Sellepärast öeldaksegi ‘pälvimuste hulk’. Kui pälvimuste hulk oleks olemas, Subhūti, siis Nõndaläinu ei oleks rääkinud ‘pälvimuste hulk’, ‘pälvimuste hulk’.

Mida arvad, Subhūti, kas Nõndaläinut saab määratleda kui välimuse täiust?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat, Nõndaläinut ei saa määratleda kui välimuse täiust. Miks?

‘Välimuse täius’, ‘välimuse täius’ – Bhagavat, Nõndaläinu on sellest rääkinud kui millestki, mis ei ole täius. Sellepärast öeldaksegi ‘välimuse täius’.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kas Nõndaläinut saab määratleda kui tunnusmärkide summat?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat, Nõndaläinut ei saa määratleda kui tunnusmärkide summat. Miks?

See, Bhagavat, millest Nõndaläinu on rääkinud ‘tunnusmärkide summa’, sellest on Nõndaläinu rääkinud kui millestki, mis ei ole tunnusmärkide summa. Sellepärast öeldaksegi ‘tunnusmärkide summa’.»

Bhagavat ütles: «Mida arvad, Subhūti, kas Nõndaläinu mõtleb nii: mina olen õpetanud Seadmust?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat, Nõndaläinu ei mõtle nii: mina olen õpetanud Seadmust.»

Bhagavat ütles: «Kes nõnda räägiks, Subhūti, et Nõndaläinu on õpetanud Seadmust, see räägiks vääralt. Ta näeks mind valesti, Subhūti, püüdes leida seda, mida seal ei ole. Miks?

‘Seadmuse õpetamine’, ‘Seadmuse õpetamine’, Subhūti, – ei ole mingit seadmust, mille nimeks on ‘Seadmuse õpetamine’.»

Kui see öeldud oli, lausus auväärne Subhūti Bhagavatile: «Kas on nii, Bhagavat, et tulevasel ajal, viimsel ajal, viimsel ajastul, viimsel viiel sajandil, hüva Seadmuse hääbumise ajal on olendeid, kes niisugust Seadmust kuulates hakkavad seda uskuma?»

Bhagavat ütles: «Subhūti, need ei ole ei olendid ega ka need, kes ei ole olendid. Miks?

‘Olendid’, ‘olendid’ – nendest kõikidest, Subhūti, on Nõndaläinu rääkinud kui sellestki, kes ei ole olendid. Sellepärast öeldaksegi ‘olendid’.»

Mida arvad, Subhūti, kas on olemas mingi Seadmus, tänu millele Nõndaläinu on virgunud Ülimasse Täiuslikku Virgumisse?»

Auväärne Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat, ei ole mingit Seadmust, Bhagavat, tänu millele Nõndaläinu on virgunud Ülimasse Täiuslikku Virgumisse.»

Bhagavat ütles: «See on nii, Subhūti, see on nii. Seal ei ole isegi väikseimat seadmust olla või leida. Sellepärast öeldaksegi ‘Ülim Täiuslik Virgumine’.

Ning veel, Subhūti, see Seadmus on ikka sama ja seal ei ole midagi, mis ei oleks ikka sama. Sellepärast öeldaksegi ‘Ülim Täiuslik Virgumine’. Kuna ei ole ’iset’, ‘olendit’, ‘hinge’ ja ’isiksust’, siis on Ülim Täiuslik Virgumine ikka sama ja sellesse virgutakse kõigi hüvestavate Seadmuste abil. Miks?

‘Hüvestavad Seadmused’, ‘hüvestavad Seadmused’, Subhūti, Nõndaläinu on nendest rääkinud kui millestki, mis ei ole seadmused. Sellepärast öeldaksegi ‘hüvestavad Seadmused’.

Ja veel, Subhūti, kui naine või mees laob hunnikusse sama palju seitset aaret, kui palju on kolmes tuhandes miljonis maailmavallas mägedekuningaid Sumerusid ja annetab need Nõndaläinutele Väärikatele Täiuslikkudele Virgunutele ja kui õilis poeg või õilis tütar võtab sellest Seadmuseõpetusest «Ületav Mõistmine» ainult neljavärsilise salmi ja näitab seda teistele, siis selle pälvimuste hulgaga võrreldes ei moodusta eelmine pälvimuste hulk isegi mitte sajandikku osa jne., kuivõrd see ei allu võrdlemisele.

Mida arvad, Subhūti, kas Nõndaläinu mõtleb nii: mina olen vabastanud olendid? Ei, Subhūti, nõnda ei maksa arutleda. Miks?

Ei ole, Subhūti, ühtegi olendit, keda Nõndaläinu oleks vabastanud. Kui oleks olemas ükski olend, Subhūti, kelle Nõndaläinu oleks vabastanud, siis oleks Nõndaläinu krahmanud ’ise’ järele, ‘olendi’ järele, ‘hinge’ järele, ’isiksuse’ järele. ‘Ise’ järele krahmamisest on Nõndaläinu rääkinud kui millestki, mis ei ole krahmamine.

Niimoodi krahmavad vaid lapsikud tavalised inimesed.

‘Lapsikud tavalised inimesed’ – Nõndaläinu on nendest, Subhūti, rääkinud kui sellestki, kes ei ole inimesed. Sellepärast öeldaksegi ‘lapsikud tavalised inimesed’.

Mida arvad, Subhūti, kas Nõndaläinut saab määratleda kui tunnusmärkide summat?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat, nagu ma Bhagavati öeldu mõttest aru saan, siis ei saa Nõndaläinut määratleda kui tunnusmärkide summat.»

Bhagavat ütles: «Hästi, hästi, Subhūti, see on nii, Subhūti, see on nii, nagu räägid. Nõndaläinut ei saa määratleda kui tunnusmärkide summat. Miks?

Kui, Subhūti, Nõndaläinut saaks määratleda kui tunnusmärkide summat, siis oleks maailmavalitseja raadža samuti Nõndaläinu. Sellepärast ei saa Nõndaläinut määratleda kui tunnusmärkide summat.»

Auväärne Subhūti ütles Bhagavatile: «Nagu ma Bhagavati öeldu mõttest aru saan, siis ei saa Nõndaläinut määratleda kui tunnusmärkide summat.»

Siis sellel puhul kuulutas Bhagavat kaks salmi:

«Kes ainult ihus näevad mind,
ja minu häält vaid kuulavad,
need vales suunas liiguvad
ja näha mind ei suuda nad.

Virgunu paistab Seadmusest,
Seadmusekogud on Juhatajad.
Mis on Seadmus, seda ei saa
ega maksa määratleda.»

Mida arvad, Subhūti, kas Nõndaläinu virgus Ülimasse Täiuslikku Virgumisse tunnusmärkide summa tõttu? Kuid sina, Subhūti, ei peaks nii arutlema. Miks?

Sest Nõndaläinu ei virgunud Ülimasse Täiuslikku Virgumisse tunnusmärkide summa tõttu. Ärgu keegi sulle, Subhūti, nõnda õelgu: «Bodhisattvateel asuja on tajunud mingi seadmuse hävimist või kadumist.» Subhūti, sa ei tohiks nõnda arutleda. Miks?

Bodhisattvateel asuja ei ole tajunud mingi seadmuse hävimist või kadumist.

Ja veel, Subhūti, kui õilis poeg või õilis tütar täidab seitsme aardega niipalju maailmavaldasid, kui palju on Gangese jões liivaterasid, ja annetab need Nõndaläinutele Väärikatele Täiuslikkudele Virgunutele, ning kui bodhisattva leiab kannatliku suhtumise seadmustesse, mis ei ole tekkinud ja milles ei ole ’iset’, siis too bodhisattva saab tänu sellele palju suuremal, otse mõõtmatul ja loendamatul hulgal pälvimusi. Kuid ometi, Subhūti, suuremeelne bodhisattva ei peaks püüdma pälvimuste hulkasid.»

Auväärne Subhūti ütles: «Kas siis, Bhagavat, bodhisattva ei pea püüdma pälvimuste hulkasid?»

Bhagavat ütles: «Ta peab püüdma, Subhūti, mitte aga nende külge taklema. Sellepärast öeldakse ‘peab püüdma’.

Ning veel, Subhūti, kes räägib, et Nõndaläinu läheb või tuleb või seisab või istub või lamab, see, Subhūti, ei mõista minu kuulutatu mõtet. Miks?

Subhūti, Nõndaläinu kohta öeldakse, et ta ei ole kuhugi läinud ega kusagilt tulnud.

Sellepärast öeldaksegi ‘Nõndaläinu Väärikas Täiuslik Virgunu’.

Ja veel, Subhūti, kui õilis poeg või õilis tütar pihustab äraarvamatu tarmukusega osakeste hulkadeks nii palju maailmavaldasid kui palju on kolmes tuhandes miljonis maailmavallas tolmukübemeid, siis mida arvad, Subhūti, kas neid osakeste hulkasid oleks palju?»

Subhūti ütles: «See on nii, Bhagavat, see on nii, Hüvesläinu, neid osakeste hulkasid oleks palju. Miks?

Kui neid osakeste hulkasid ei oleks palju, siis Bhagavat ei oleks öelnud ‘osakeste hulgad’. Miks?

See, mille kohta Nõndaläinu on rääkinud ‘osakeste hulgad’, sellest on Nõndaläinu rääkinud kui millestki, mis ei ole hulgad. Sellepärast öeldaksegi ‘osakeste hulgad’.

See, mille kohta Nõndaläinu on rääkinud ‘kolm tuhat miljonit maailmavalda’, sellest on Nõndaläinu rääkinud kui millestki, mis ei ole vallad. Sellepärast öeldaksegi ‘kolm tuhat miljonit maailmavalda’. Miks?

Kui maailmavald oleks olemas, siis oleks olemas ka asja krahmamine.

See, mille kohta Nõndaläinu on rääkinud ‘asja krahmamine’, sellest on Nõndaläinu rääkinud kui millestki, mis ei ole krahmamine. Sellepärast öeldaksegi ‘asja krahmamine’.»

Bhagavat ütles: «Asja krahmamine, see on, Subhūti, öeldamatu, kirjeldamatu. See ei ole ei seadmus ega seadmusetus. Ja selle külge on lapsikud tavalised inimesed püüdnud takelda.

Miks? Sest, Subhūti, kes räägiks, et Nõndaläinu on kuulutanud vaadet, mille kohaselt ’ise’ on olemas, et Nõndaläinu on kuulutanud vaadet, mille kohaselt ‘olend’, ‘hing’ ja ’isiksus’ on olemas, kas ta räägiks õigesti?»

Subhūti ütles: «Oh ei, Bhagavat, oh ei, Hüvesläinu, ta ei räägiks õigesti. Miks?

See, Bhagavat, mille kohta Nõndaläinu on rääkinud ‘vaade, et ’ise’ on olemas’, sellest on Nõndaläinu rääkinud kui millestki, mis ei ole vaade. Sellepärast öeldaksegi ‘vaade, et ’ise’ on olemas’.»

Bhagavat ütles: «Nõnda, Subhūti, tuleb bodhisattvateel asujal teada, näha ja austada kõiki seadmusi. Neid tuleb teada, näha ja austada nõnda, et ei jääda kinni ‘seadmusemõistesse’. Miks?

‘Seadmusemõiste’, ‘seadmusemõiste’, Subhūti, Nõndaläinu on sellest rääkinud kui millestki, mis ei ole mõiste. Sellepärast öeldaksegi ‘seadmusemõiste’.

Ja veel, Subhūti, kui suuremeelne bodhisattva täidab mõõtmatud ja loendamatud maailmavallad seitsme aardega ja annetab need Nõndaläinutele Väärikatele Täiuslikkudele Virgunutele ning kui õilis poeg või õilis tütar võtab sellest Seadmuseõpetusest «Ületav Mõistmine» ainult neljavärsilise salmi ning hoiab, kuulutab, uurib ja selgitab seda üksikasjalikult teistele, siis just tema saab tänu sellele suuremal hulgal, otse mõõtmatul, otse loendamatul hulgal pälvimusi.

Kuidas ta selgitab? Nii, et ei selgita. Sellepärast öeldaksegi ‘selgitab’.

Pilv, silmapete, kastetilk,
välk, unenägu, mullid vees,
täht, pimedus ja valguslamp –
nii näha tuleb tekkinut!»

Nõnda kõneles Bhagavat. Rõõmsad auväärne Subhūti ning mungad ja nunnad ning ilmalikud järgijad ja ilmalikud järgijannad ning bodhisattvad ning kogu jumalate, inimeste, hiiidude ja haldjate maailm tundsid vaimustust Bhagavati jutluse üle.