Linnart Mälli tõlkesari „Budismi pühad raamatud“
Kirjastuse Lux Orientis väljaandel Tartus ilmunud kolmeköiteline sari koondab budismi kahe peamise traditsiooni – theravāda ja mahajaana – tüvitekste. Tõlkija ja orientalisti Linnart Mälli (1938–2010) vahendusel loodud väljaanded paistavad silma akadeemilise täpsuse, läbimõeldud eestikeelse budismiterminoloogia ning detailsete kommentaariumide poolest, mis avavad pühakirjade filosoofilist sügavust ja ajaloolist konteksti.
Budismi pühad raamatud I
Sarja esimene köide sisaldab theravāda koolkonna paalikeelse kaanoni Tipitaka kolme keskset teost. Tekstid on esitatud unikaalsel kolmekordsel kujul: esmalt eestikeelne kirjanduslik tõlge, seejärel terminoloogiliselt range ja algkeele struktuuri järgiv tõlge ning viimaks paalikeelne originaaltekst rahvusvahelises ladina transliteratsioonis.
Seadmuseratta käimapanemine (Dhammacakkappavattanasutta)
Buddha Šākjamuni esimene jutlus hirvepargis Sārnāthis oma viiele endisele kaaslasele. Tekst seab paika budismi alustalad: äärmusi vältiva kesktee, neli õilsat tõde ja kaheksaosalise õilsa tee, pannes käima seadmuseratta (dharmacakra).
Lühikesed lugemised (Khuddakapāṭha)
Kanooniline lühitekstide kogu Khuddaka-nikāyast, mis sisaldab kolme kaitse vormelit, noviitsi kümmet juhist ning palvustes kasutatavaid tekste ja kaitselauseid, sealhulgas sõbralikkuse hümni (Karaṇīyamettasutta).
Dhammapada
Budismi tuntuim värsikogu, mis koosneb 423 aforistlikust värsist 26 peatükis. Teos keskendub meele talitsemisele, tegude ja tagajärgede (karma) seaduspärale ning teadvuse selitamisele argielu keskel.
Budismi pühad raamatud II
Teine köide koondab mahajaana budismi ja Ida-Aasia kultuuriruumi mõjukaimad alustekstid – ületava mõistmise (prajñāpāramitā) suutrad. Need pühakirjad purustavad tavaloogikal põhinevad ettekujutused ja klammerdumised, viies harjutaja vahetu tühjuse (śūnyatā; 空, kōng) ja virgumismõistmise kogemiseni.
Teemantsuutra (Vajracchedikā Prajñāpāramitā Sūtra; 金剛經, Jīngāng jīng)
Šrāvastī linnas Jetavana salus peetud dialoog Buddha ja vanem Subhūti vahel. Tekst lahkab paradoksaalse loogika kaudu bodhisattvatee olemust: tõeline bodhisattvateostus vabastab kõik olendid, omamata samal ajal ettekujutust „iseendast“, „olendist“ või „vabastajast“.
Südasuutra (Prajñāpāramitāhṛdayasūtra; 心經, Xīnjīng)
Ületava mõistmise õpetuse kvintessents, esitatud raamatus kahes redaktsioonis: lühem tekst, mis on ajalooliselt levinud Kaug-Ida chani ja zeni kloostrites, ning pikem versioon, mida austatakse eeskätt tiibeti traditsioonis. Sisaldab kuulsat vormelit „kuju on tühjus, tühjus ongi kuju“.
Ühetähesuutra (Ekākṣarī Prajñāpāramitā)
Mõistmise täiuslikkuse lühim võimalik esitus, mis koosneb ühestainsast sanskritikeelsest tähest ehk häälikust („A“), sümboliseerides nähtuste tekkimatut ja algselt puhast loomust.
Budismi pühad raamatud III
Kolmandas köites on avaldatud India filosoofi ja luuletaja Šāntideva krestomaatiline teos „Bodhitšarjāvatāra“ (sanskriti k Bodhicaryāvatāra; traditsioonilises hiina kirjas 入菩薩行論, Rù púsà xíng lùn). Raamatut peetakse mahajaana eetiliseks ja meditatiivseks tüviteoseks, mis käsitleb bodhisattvaks saamise teed, virgumismeele (bodhicitta) äratamist ning kuue ületava toimingu teostamist.
Teose peatükid ja vaimne sisu
Teos kirjeldab samm-sammult virgumismeele ülistamist, patukahetsust, virgumismeele omaksvõtmist, hoolsust, kannatlikkust, meeleharjutust ja ületavat mõistmist. Eriti kõrgelt hinnatakse teose kuuendat peatükki kannatlikkusest (vihast ülesaamisest) ning kaheksandat peatükki mõtlusest ja enda vahetamisest teisega.
Ikonograafia ja illustratsioonid
Väljaanne sisaldab lisaks tõlkele ja terminoloogilisele kommentaariumile traditsioonilises tiibeti ksülograafiatehnikas teostatud pilditahvleid, mis kujutavad tekstis mainitud ajaloolisi meistreid, buddhade ja bodhisattvate vorme.